Jututaja viib kokku eakad ja noored

Katre Liiv. Foto: Andry Padar

Uuringute järgi suureneb maailmas end üksildasena tundvate inimeste arv, kusjuures eriti ohustatud on vanemaealised, kes on olnud varem sotsiaalselt aktiivsed, aga nüüd ühiskonnaelust läbi lõigatud inimesed. Eurobaromeetri (471/2018) uuringu järgi tunneb umbes 2/3 Eesti inimestest, sh vanemaealised, end üksildasena. Üksilduse mõjudena on Punane Rist (2016) välja toonud üksilduse enesetapud, suurenenud depressiooni jm, kusjuures üksildus ning eemalejäetus ning sellest johtuv kurbus ja stress on tervisele kahjulikumad kui suitsetada 15 sigaretti päevas.

Prognooside järgi suureneb Eestis järgneva kümne aasta jooksul üle 80-aastaste osakaal 5%-lt 7%-le. See tähendab ühtlasi, et eelmainitud riskidel saab olema üha suurem roll meie igapäevaelus. Seda toetab mõttekoja Praxis analüüs (2019), mis leiab, et praegune Eesti riiklik hooldusteenuste süsteem jätab eakate vaimse tervise tagaplaanile. Tõepoolest, rohkem kuuleme eakate abistamisest igapäeva toimetuste juures, hooldusteenuste pakkumisest, ent vähem eakate inimestega ühise kvaliteetse aja veetmisest, vastastikusest ära kuulamisest. Just see viimane pool on see, mille MTÜ Jututaja on enda südameasjaks võtnud.

 

Vanad ja noored. Foto: iStock

Jututaja ehitab silda noorte ja vanade vahele

Jututaja tahab, et Eesti eakad tunneksid end ühiskonnas hästi, võrdsena teistega. Praegu see nii ei ole. Üks viis sellega tegeleda on Jututaja viis. Jututaja viib kokku teismelised noored ja eakad selleks, et tuua end üksi või üksildasena tundvate eakate ellu juurde rõõmu, positiivseid emotsioone, uusi perspektiive eelkõige läbi suhtluse. Selleks, et päevad, mis muidu kipuvad ehk üksluiseks ja pikaks venima, oleksid sisukad ja rõõmsad, tooksid ehk ellu uusi ja põnevaid kogemusi ning teadmisigi. Jututaja noored käivad nii individuaalsetel ajaveetmistel eaka kodus kui ka hooldekodudes elavate eakate juures. Kõige olulisemad komponendid kohtumistel on suhtlemine ja aktiivne kuulamine. See, milliste tegevustega noor ja vana suhtlemise ja kuulamise täidavad, on nende omavaheline kokkulepe. Mõnele meeldib jalutamas käia, mõnele kaarte mängida, perekonnaalbumeid sirvida ja lugusid juurde jutustada. Või ka päevapoliitika üle arutleda. Hindamatu lisaboonus jututamisel on väärtus, mille endast märksa suurema elukogemusega inimesega suhtlemine annab noorele. Noor kuuleb elust “kunagi ammu” otse algallikast, parimal juhul näeb lugude juurde fotosid, võibolla ka kaasteelisi. Vahetatud on retsepte, leitud ühiseid huvisid, aga ka puuduseid. Seega jututamise abil avardub ka noore maailmapilt, ta oskab end seada hoopis teise perspektiivi, kasvatada austust eelkäijate suhtes veelgi, mõista ja aidata teistel mõista, et noor ja vana ei erinegi nii väga.

 

Miks Jututaja seda teeb ja miks noored?

Jututaja Johanna Helgiga kaarte mängimas. Foto: Katre Liiv

Jututaja loojate viimaste aastate isiklikud kogemused enda perekonna eakatega on tõestanud, et eakas võib jääda erinevatel põhjustel aktiivsest elust eemale ning sellest hetkest algab ka võrdlemisi kiire nö ära vajumine üleüldse, kapseldumine vaid iseendasse. Eakas lõikab end ümbritsevast maailmast välja – ei soovi ise välja minna ega külalisi kutsuda, ei helista sõpradele ega soovi nende kõnesid endale. Tuju läheb aina kehvemaks, tervis ühes sellega. Olgugi, et eaka ümber on hooliv perekond, ei jõua nad arusaadavalt iseenda igapäevaste kohustuste tõttu sageli piisavalt tihti ning piisavalt pikaks ajaks enda eaka juurde, et tõesti päriselt veeta aega ja kuulata, arutada just eakale tähtsaid küsimusi. Teisalt tunnevad eakad ise sageli põhjendamatult, et nad tülitavad oma nooremaid pereliikmeid ning püüavad seetõttu pigem ise hakkama saada nii oma igapäevatoimetustega kui ka oma hingega, tunnete, mõtete, emotsioonidega. Omamoodi lõks, mille Jututaja on võtnud ette lõhkuda. Ka ühiskonnas üldiselt valitsevad sedasama lõksu toetavad mõttemustrid tuleb murda, et me tunneksime end tõrjutuse asemel väärtuslikena ja vajalikena ka vanemas eas.

Lisatõuke MTÜ Jututaja loomiseks andis juhuslik kontakt Norra 2016. aasta parima sotsiaalse ettevõtte tiitli saanud ettevõttega GenerasjonM, kes teebki täpselt sedasama Norras, mida Jututaja Eestis – viib omavahel kokku noored ja eakad. Noortega suhtlemine annab eakatele kardinaalselt teise energialaengu kui suhtlemine omaealistega, alustades sellest, et jututeemad on täiesti erinevad täis optimismi, elujaatust, tulevikku vaatamist. Samalaadseid algatusi, kus teismelised süsteemselt eakatega aega veetmas käivad, leidub mitmetes teisteski riikides (nt Soome, USA, Holland), ent Eestis teadaolevalt päris sellisel moel enne Jututajat seda ettevõetud varem ei ole.


Loo kirjutas üks Jututaja asutajatest Katre Liiv ja see ilmus Kristiine linnaosa ajalehes 13.12.2019

09.01.2020 kell 13:30 toimub Kristiine päevakeskuses (Sõpruse pst 5) Jututaja infotund. Üritus on prii ning kõik huvilised on oodatud!

Eelmine
Häid pühi ja head uut aastat
Järgmine
Jututaja otsib projektijuhti 

Vastused puuduvad

Email again: