Select Page

Noppeid jututajate ja eakate kohtumistest

“Usun, ei usu, ma usun, ei usu, katsuda tahaksin ma, kui ainult kätega katsuda saan!” Nii laulab Hardi Volmer vanas Turisti vanas loos. Ometi on olukordi, millel käega katsumise ja sõnul seletamisega pole justkui midagi pistmist. On ainult salapära, müstika ja miski kolmas, mis pidet pakub.Just sellistest hetkedest jutustasid ühel kohtumisel ka Pihlakodu eakad.

Näiteks proua Virve rääkis meile oma raskest lapsepõlvest. Tal lasus väga palju kohustusi – pidi kasvatama oma seitset õde-venda ning tegema raskemaid majapidamistöid oma talus. Mängudeks tal aega ei olnud ega antudki. Kuid ta rääkis, et lähedal põllu peal oli üks suur kivi, mille juures ta käis nutmas, kui väga raske oli. See lohutas ja aitas teda palju – oli alati kuhu minna. Ta nimetas seda nutukiviks. Hiljem täiskasvanuna on ta tihti selle sama kivi juures käinud, kuid siis pole enam nutnud. “Kui ei olnud kellegagi rääkida, oma muret jagada, siis see miski aitas väga, ja see ongi peamine,” leidis proua.

Tabasalu Pihlakodu piknikul 2022 kevadel. Foto: Ederi Ojasoo

Uskumustest rääkides meenutas tore härra, et kui  külas hommikuti tühjade pangedega naine vastu juhtus tulema, tõi see õnnetust. Seda oli kogenud ka keegi naabritest. “Sellest alates oodati alati enne välja minemist, kuni too sama naine oli oma käikudelt naasnud või mindi enne ära, kui see naine välja jõudis minna.”

Aga ühe proua vanaemal oli kodus salapärane riidekapp, kus ta ühel riiulil hoidis pisikesi klaaspudeleid linariide rullikestega. “Ei tea, kas need võisid olla immutatud mingi taimetinktuuriga aga alati, kui mul juhtus kuskil kriimustus olema, vanaema võttis sealt samast kapist linarullikese, pani otsast põlema, selle suitsuga tossutas katkised kohad kehal üle ja kõik haavad paranesid nii, et armigi ei jäänud järele,” jutustas ta. Teine daam omakorda pajatas,  kuidas tema vanaema kannusejuurika leotis tervendas inimesi, kellel oli diagnoositud neljanda astme vähk. “Kõik, kes seda tarbisid, olid mingi aja möödudes ka arstidele suureks imeks vähist täiesti puhtad,” sõnas naine.

On igaühe valik, mida uskuda, kuid jututades kohtub eriliste inimeste ja lugudega. See on küll kindlamast kindlam!

Lood noppis üles Jututaja eakate suuna vedaja Maarja-Liis Mölder.