Lapsed taas tulla ei saa - lühike aeg, pikk on maa*

Üksildus ei ole üksindus, mille inimene endale vabatahtlikult valib. Üksildus on hingeline tühjus, kvaliteetse suhte puudumine, sotsiaalne isolatsioon. Eurobaromeetri uuringu järgi tunneb 2/3 Eesti inimestest end üksildasena. Üksildus mõjub inimeste vaimsele tervisele laastavalt. Punane Rist on välja toonud üksilduse mõjudena enesetapud, suurenenud depressiooni jms. Üksildus ja sellest johtuv kurbus mõjub tervisele nagu 15 sigareti suitsetamine päevas.

Praxise sõnul jätab riigi hooldusteenuste süsteem eakate vaimse tervise tagaplaanile. Üksilduse maandamine ei ole integreeritud klassikalisse sotsiaalteenusesse (Perissinotto et al, 2019). Sagedane on olukord, kus lähedane või sotsiaaltöötaja tormab eaka juurde, teeb vajalikud toimetused, läheb ehk temaga jalutamagi, aga tegelikku aega teineteise kuulamiseks ning kvaliteetseks ajaveetmiseks ei jätkugi. Lähedased, kes elavad teises linnas või välismaal, saavad pika vahemaa tõttu eaka juures käia oluliselt harvem kui tahaks. Aga mõni ei saa üldse tulla.

Üksilduse leevendamiseks on oluline, et eakas saaks tunda end vajalikuna, sotsiaalsesse ellu aktiivselt kaasatuna, panustada, mitte olla saaja rollis. Samas on Tallinna ülikooli teadlase Tiina Tambaumi sõnul hooldekodude elanikud 98% ajast saajad ja 2% andjad. Suurema osa ajast ollakse ja oodatakse.

Võti peitub põlvkondade vahelises suhtluses

Üksilduse vähendamise võti on täiesti olemas, kuigi meie ühiskond alles tukub selle probleemi tajumises. Eakale tuleb tagasi anda sotsiaalsed oskused ning parim viis selleks on leida sõbralikud inimesed, kellega regulaarselt ja hinnangutevabalt suhelda (Perissinotto et al, 2019). Seda on võimalik korraldada vabatahtlikkuse alusel, mille häda on suur tööjõuvoolavus, mis takistab püsiva usaldussuhte loomist. Mujal on tasulised teenused, mis võimaldavad üksildastele eakatele seltsilist, kellega suhelda. Sama soovime teha ka meie oma äsjaloodud algatuse Jututaja abil. See tugineb 2016. aastal Norras sotsiaalse ettevõtte tiitli saanud ettevõtte kogemusele (GenerasjonM).

Jututaja viib kokku eakad ja teismelised noored. Koos saavad nad aega veeta ja suhelda – teha seda, mida eakas soovib. Just noorte seltskond on oluline, et eakad tunneksid end vaimselt ja füüsiliselt võimekamana. Noored panevad eakaid unustama oma vanuse ja tervisehädad, toovad elurõõmu ja aktiivsust.

Jututaja annab ka noortele esimese töökogemuse ning toreda kaaslase, kelle kogemuste, teadmiste ja oskuste kogemise abil maailma näha senisest palju rikkamana. Hästi toimiv ühiskond on selline, kus kõik põlvkonnad suhtlevad omavahel. Noorte ja eakate vaheline suhtlus vähendab põlvekondadevahelist sotsiaalset isolatsiooni ja loob ühiskonnas usaldust.


*Tõnis Mägi „Leib jahtub“

Kasutatud allikad:


Artikkel ilmus Äripäevas 12.06.2019 ühena kümnest NULA inkubaatoris küpseva algatuse loost. Kümme ideed valis NULA välja esitatud 82 idee hulgast.

Eelmine
Üleskutse: rõõmusta oma eakat noore seltsilisega!
Järgmine
Poska prouad

Vastused puuduvad

Email again: