Select Page

NOORED KOHTUMISEST VILJANDI EAKATEGA: LÄKSIME HEA TUJUGA, TAGASI TULIME VEEL PAREMAGA

Meie toredad jututajad Triinu ja Liisbeth käisid Viljandi hooldekodu eakatega grupikohtumisel. Palusime neil veidi rääkida, kuidas kohtumine läks ning milliste mõtetega nad sealt lahkusid.

Käisite hiljuti Viljandis. Mis te seal tegite ja kuidas teid vastu võeti? 

Triinu (parempoolsel pildil): „Viljandi on alati minu jaoks olnud armas koht, kuid nüüd on see isegi südamelähedasem. Peale selle, et linn näeb imeilus välja, on seal ka toredad inimesed. Kohale jõudes võttis meid vastu hooldekodu direktor, kes tutvustas ka natuke linna. Ilusa territooriumiga hooldekodus on viisakad ja toredad eakad, enamik neist on ka Viljandist pärit. Pooleteise tunni jooksul jõudsime rääkida heast tujust, naeratamise võludest, koroonast ja selle mõjust, tänapäeva internetikesksest maailmast ning spordist. Huvitavaid mõtteid oli palju ning aktiivselt arutas meiega kaasa ka üks hooldekodu töötaja. Kui hommikul jõudsime Viljandisse hea tujuga, siis tagasi tulime sealt veel rõõmsamalt.”

Liisbeth: „Viljandis oli meie põhifookus eakatega suhtlemisel. Nad olid väga huvitatud meie tundmaõppimisest, seega alustasime enda tutvustamisega ning üritasime lisada midagi huvitavamat kui lihtsalt elukoht ja hobid. Küsisime neilt palju küsimusi, nii leidsime huvitavaid teemasid, mida arutleda ja mille kohta arvamust avaldada. Näitasime neile ka vanu ajakirju, mille nad koheselt ka ära tundsid.”

Kui te seda käiku aasta pärast meenutate, mis teile esimesena meenub?

Triinu: „Ikka ja jälle on inimesi, kes seltskonnast paistavad rohkem või vähem silma. Sellele päevale mõeldes tuleb mulle meelde üks tore eakas. Tegemist oli väga rahuliku inimesega, kes südamest naeratas ning osales ka aruteludes. Too eakas jäi mulle silma, sest ta nägi kõiges midagi head.”

Liisbeth: „Meenub üks eakas, kelle nime kahjuks ei mäleta, kuid ta oli väga püüdlik, jutukas ning tema näos oli alati naeratus. See naeratus oli niivõrd soe. Tundsin ennast vabalt ning olin väga huvitatud temaga vestlemisest.”

Millise tarkusetera või hea mõtte Viljandi jututamiselt kaasa võtsite ja miks?

Triinu: „Mulle on alati silma jäänud rõõmsameelsed eakad. Eelnevalt olen ühe eakaga jututades õppinud, et tuleb olla õnnelik selle üle, mis olemas on ja olukorrast võtta kõik, mis vähegi võimalik. Seekord võtsin endaga kaasa põhitõe, et teiste halvast tujust ei tohi välja teha! Elada tuleb enda elu ja toetuda positiivsetele mõtetele. Halba tuju pole ilus teistele anda, hoopis rõõmus naeratus või mõni kiidusõna võib kellegi päeva paremaks teha. Ära karda olla sina ise ja naerata isegi siis, kui keegi teine seda ei tee!”

Liisbeth (vasakpoolsel pildil): „On oluline, et sul on sõber kõrval, kes tuju üleval hoiab ja mure alati ära kuulab. Üksinda olemine teeb õnnetuks. Naerata kasvõi kord päevas ning hoia oma tuju üleval, sest milleks olla kurb?”


Loe lähemalt meie tegemiste kohta Viljandis: https://jututaja.ee/2021/04/26/aktiivsed-organisatsioonid-koos-viljandi-linnaga-panevad-noored-ja-eakad-omavahel-suhtlema/